Siia blogisse postitame alates 2016. aasta märtsikuust parimaid palasid ESTÜ uudiskirjast ja igasugu suhtlemisoskustega seotud mõtteid ja noppeid.

Jana Tamm “Kuidas luua ja hoida head inimlikku kontakti” 2018

Kui me alustame suhtlemist, siis enamikel juhtudel püüame luua teise inimesega sidet, võita tema tähelepanu, äratada temas huvi enda isiku või meile olulise teema vastu. Kõiki neid püüdlusi suhtlemise alguses nimetatakse kontakti loomiseks.

Mida siis kontakti mõiste endas täpsemalt sisaldab?

Suhtlemispsühholoogias räägitakse just psühholoogilisest kontaktist. Psühholoogiline kontakt on inimese püüd luua suhtlemisel selliseid tingimusi, mis viivad suhte arenguni soovitud suunas ja aitavad suhtlemispartneritel jõuda teineteise mõistmise ning usaldamiseni. Samuti aitab hea kontakt kiiremini liikuda valitud eesmärgi poole, sest see soodustab inimeste avatust, suuremat soovi panustada ja tahet edasi liikuda.

Lihtsamalt öeldes – luua head kontakti tähendab kutsuda teises inimeses esile enda suhtes sümpaatiat (poolehoidu) või vähemalt mitte tekitada antipaatiat (vastumeelsust).

Kontakti loomist võib kirjeldada ka piltmõistatuse või pusle kokkupanemisena. Kui ühendame kaks väikest tükikest, saame mingi suurema, selgema ja  parema pildi. Kontakti loomise oskused aitavad neid kaht erinevat tükki lihtsamini sobitada. Heaks kontaktiks ja millegi uue loomiseks ei piisa vaid sellest, et kaks pusletükki on sama karbi eri nurkades, need peavad reaalselt kokku saama ja ühenduma. Inimestega on muidugi palju keerulisem kui pusletükkidega, kuid samas – meie maailmas kehtivad teatud põhimõtted, mida tundes ja kasutades saame kiiremini teistega kontakti või heale lainele, mis avab meile nii mõnegi ukse.

Kogu suhtlemise vältel võiks mõelda kontakti kolme koostisosa peale:

Emotsioonid: Milline on minu ja mu partneri meeleolu või emotsioonid ja mida saan teha, et keerulisi emotsioone ise juhtida

Kehakeel: Mida väljendab või millest kõneleb minu ja mu suhtlemispartneri keha?

Sõnaline pool: Mida ma ütlen ehk milliseid sõnu ja fraase kasutan, et luua ja hoida head kontakti?

Kontakti teemas võime laias laastus rääkida:

1. Kontaktiks valmistumisest
2. Kontakti loomisest
3. Kontakti hoidmisest ehk pidevast kohandumisest olukorra ja partneriga, kontakti soodustava kehakeele ja sõnade valikust.
4. Kontakti lõpetamisest

  1. Kontaktiks valmistumine ehk mis toimub enne reaalset kohtumist

Kui mina olen kontakti algataja, siis on tark võtta veidi aega ja ennast ette valmistada, et luua hea esmamulje, et start oleks edukas ja sujuv. Just kohtumise algus annab tooni kogu edaspidisele situatsioonile. Kui alustame rõõmsalt, selgelt ja sihikindlalt, siis tõenäosus jõuda soovitud eesmärgini on palju-palju suurem.

Kuidas siis valmistuda kontaktiks?

  1. Mõtle läbi, mis on sinu eesmärk. Mida sooviksid kindlasti öelda, kuhu jõuda, millist kokkulepet saavutada. (Näiteks: tahan kohtumisel klassijuhatajaga saada tema toetust ja luba muuta loovtöö teemat, kuigi selleks ettenähtud tähtaeg on juba möödas. Või: tahan minna Miaga koos kinno ja isegi kui ta ei nõustu, siis tahan jätta normaalse inimese muljet ja võtta äraütlev vastus rahulikult vastu.)
  2. Mõnikord on hea korraks mõelda ka sellele, mis võib olla teise inimese eesmärk? Mida tema tahaks saavutada, mis võiksid olla tema argumendid ja kuidas ma saaksin nendele vastata või isegi neid ennetada.
  3. Kohtumise ettekujutamine, nt kuidas ma tahan, et see kulgeks, kuidas see võib kulgeda. Sellisel juhul olen ootamatusteks veidi paremini valmis ja saan kiiremini reageerida ega kaota pead.
  4. Hea esmamulje kujundamine ehk kuidas võiksin luua positiivset õhkkonda ja esitleda ennast heast küljest. Siia kuulub näiteks:
    – meeleolu loomine: naeratan, olen sõbraliku ja rahuliku näoga
    – milline on minu kehakeel ehk see, mida väljendan ilma sõnadeta: selge hääl, paras distants, kehaasend suunaga teise inimese poole, julge silmside, olukorrale vastav riietus
    – mida ma ütlen, milliseid sõnu kasutan. Oma mõtete korrastamiseks võib väikese sissejuhatuse varem isegi läbi kirjutada, et kohtumise alustamine oleks lihtsam.

II. Kontakti loomine

Toome siin ära mõned konkreetsed tegevused, mida võiks teha kohtumise alguses, et luua head kontakti.

  • Panen telefoni vaikseks ja silma alt ära (seda võib muidugi teha ka veel enne kohtumist)
  • Tervitan selge häälega ja rõõmsa näoilmega
  • Tutvustan ennast ja vajadusel küsin teise inimese nime
  • Olen positiivne ja pigem energiline, aga kindlasti mitte kiirustav
  • Mu kehakeel võiks olla situatsioonile kohane: sobilik distants, kehahoiak vaba ja rahulik, keha suund suhtlemispartneri poole, hoian teise inimesega silmsidet ehk vaatan aeg-ajalt talle silma.
  • Küsin, kas on kohtumiseks aega ja kui palju seda on (Näiteks: ma tahaksin teiega veidi rääkida, ma usun, et meil läheks 10 minutit, kas teile sobiks praegu rääkida?)
  • Algatan lühida head õhkkonda loova mõttevahetuse (Näiteks: Kuidas sul nädalavahetus läks… Kuidas suvi on läinud… Mis sul on praegu pooleli)
  • Kohtumise kokkulepete sõlmimine (näiteks: aeg, sina/teie, istume/seisame, söök/jook, teen märkmeid/ei tee, konfidentsiaalsus, telefonide/arvutite kasutamine)
  • Teema nimetamine (Näiteks: Ma tahan rääkida oma loovtöö teema vahetamisest ja põhjendada, miks mul selline vajadus tekkis.)

III. Kontakti hoidmine

Kogu kohtumise käigus võiks peas olla üks küsimus: Kas meie kontakt on okei ja kas oleme ühel lainel?

Oluline on vaadata, mis teisega toimub, ja reageerida kohasel viisil. Vajadusel tuleb kontakti tugevdada, tehes selleks veelkord midagi eelmise etapi – kontakti loomise –  tegevustest. Siin tulevad appi kaks suhtlemisoskust: selge eneseväljendus ja aktiivne kuulamine, mille kohta soovitame kindlasti täiendavalt lugeda.

Kontakti hoidmise võimekus seisneb kolme suure fookuse üheaegses hoidmises:

  1. Märkamine, mis toimub teise inimesega (kuidas ta ennast tunneb, milline on tema kehakeel, emotsioonid, sõnad) ning vajadusel sellele reageerimine ( Ma vaatan, et sa oled kuidagi mõttesse jäänud… mis sa praegu sellest arvad? … See vist tekitas sinus mingeid küsimusi, mida täpsemalt?… Sa ei ole vist päris nõus?) Taas tulevad appi aktiivse kuulamise oskused.
  2. Teema fookuses hoidmine: kas liigume soovitud eesmärgi poole või valgume laiali ja on vaja tagasi pöörduda ning esile tulnud muude teemade osas teha eraldi kokkulepped. (See on oluline teema ja sellest võiks teine kord pikemalt rääkida. Kas me võiksime selle teema osas praegu kokku leppida, et… Mida me praegu selles küsimuses teeme?)
  3. Olla teadlik enda emotsioonidest ja neid hästi juhtida.

IV Kontakti lõpetamine

Kontakti lõpp on väga oluline hetk. See, mida me siin teeme, annab selgelt märku sellest, kuidas me inimesesse suhtume. Seetõttu tuleks ka siin võtta midagi kindlat ette, et kontakti lõpp oleks meeldiv, sõbralik ja teisest hooliv.

Oluline on pöörata tähelepanu järgmistele küsimustele:

  • Lõpeta kontakt rahulikus tempos. Kui kiirustad, siis teine võib seda tõlgendada hoolimatuse ja mitteaustamisena. Ta võib tunda end ärakasutatuna, seepärast võta aega, et põhjalikult lõpetada.
  • Mõtle lõpetamise kehakeelele. Märka, kui teine pool annab nihelemise või kellale vaatamisega märku soovist lõpetada. Võid ka ise anda kehakeelega lõpetamisest märku, aga tee seda delikaatselt, mitte järsult.
  • Kasuta positiivseid fraase, mis annavad märku lõpetamisest, ja samas rõhuta nendega, et see oli tore kohtumine. (Sinuga oli väga hea rääkida… kahjuks pean nüüd otsad kokku tõmbama… Väga hea oli koos olla ja asju arutada… Kell on juba nii palju saanud ja kahjuks on mul aeg minema hakata…)
  • Sõlmi teemakohased kokkulepped
  • Räägi edaspidise kohtumise või kontakteerumise võimalustest.

ESTÜ seminar 17.-18.09 Pillapalus

ESTÜ seminari eesmärk on nagu paljudel varasematelgi aastatel kohtuda kaaslastega ja leida uusi rikastavaid harjutusi suhtlemistreeningutesse. Seekord otsime neid harjutusi keha, meele ja vaimu koostoimimise radadelt.

Seminar toimub Pillapalu Koos Oleku Keskuses 50 km Tallinnast.

Seminarile tuleb registreeruda hiljemalt 12.septemriks (k.a) kirjutades info(at)suhtlemisoskused.ee. Maksumus on estükale 80, teistele 99 eurot.

SEMINARI PROGRAMM

Laupäev, 17. september

11.00 – 13.00 traditsiooniline piknik-avaring (osalejate endi poolt kaasavõetud suupoolise pruukimisega)

13.30 – 15.30 KATRIN ALUJEV  Holistiline teraapia  keha ja meele seostest

Katrin räägib, mis on holistiline maailmavaade, kus on selle juured ja kuidas on holistiline teraapia sellega seotud. Keskendume eeskätt kehale, s.t kuidas keha tunnetamine ja kehas toimuv mõjutab mõtteid ja vaimu. Töötoast leiab harjutusi, mida suhtlemistreeningutes füüsilise kontakti ja kehakeele olulisuse rõhutamiseks ise edasi kasutada.

Katrin on viimased 18 aastat tegelenud personalijuhtimise ning koolitamisega, praegu praktiseerib ta teetatervendamist ja koolitab end terapeudiks Holistika Instituudis. Katrini missiooniks on aidata ka teistel inimestel liikuda elu poole, mida nad tegelikult soovivad elada. Ise räägib ta endast niimoodi: http://www.katrinalujev.ee/Kes

16.00 – 18.00 ROMAN TIMOFEJEV Süsteemiteooria kasutamine suhtlemisoskuste treenimisel

Roman Timofejev on psühholoog ja pereterapeut ning koolitaja, kell põhilised koolitusvaldkonnad on suhtlemine, motivatsioon, eneseregualtsioon, meeskonna arendamine, teenindus, konfliktilahendus ja tagasiside andmine ning arenguvestluste läbiviimine. Ta on läbinud suhtlemistreenerite väljaõpe ja toetanud mitmeid Eesti suurettevõtteid õpetades neile süsteemset mõtlemist. Romani töötoast saame aimu, mis on süsteemiteooria ja kuidas ta seda oma koolitustes rakendab.

18.00 õhtusöök

19.00 õhtune sumin ja saun

Pühapäev, 18.september

8.30 hommikusöök

9.30 – 11.00 MERIKE KIM Hüpnoteraapia ja enesejuhtimine

Merike kirjutab nii: “Ma vaatlen inimest transpersonaalses kontekstis, mis ütleb, et temas on palju enamat kui ego. Ehk see on vaade ego-üleselt. On mitmeid kihte, struktuure ja samas piiritut olemist. Juba Jungil oli mind vägagi kõnetav pilt ja arusaamine, kuidas need kihid võiksid teineteise suhtes asetuda. Tänapäeval nt Ken Wilber. Meil on 2 tundi augustikuu 5ndal päeval. Teeme harjutusi, Vaatleme enese kihte, mõtiskleme ja reflekteerime, et tõsta pinnale peidetud pooli ja luua vabadust, energiat uuele.”

Merike on inimese arengu toetaja erinevates rollides. Personalitöötaja Swedbankis ja eestvedaja Kasvu Laboris. 2006 lõpetas Merike suhtlemistreeneri väljaõppe ja 2015 transpersonaalse psühhoterapeudi väljaõppe. Ta on ka diplomeeritud lahendusekeskne coach. Merikese kohta saab pikemalt lugeda siin.

11.00 – 12.00 MARIA KÜTT Osho aktiivne Kundalini meditatsioon

Osho olevat öelnud, et meditatsioon on seiklus tundmatusse, suurim seiklus, mida inimene oma mõistusega ette saab võtta. Osho meditatsioone nimetatakse aktiivseteks, sest vaiksele olemisele eelneb sõltuvalt meditatsioonist, vähem või rohkem aktiivne füüsiline tegevus. Ühel hetkel tegija kaob ja jääb ainult tegevus. Tegijal on nüüd võimalus märgata sisemist vaikust, vaadelda selles vaikuses olles iseenda keha tegevuses ja mõtteid voolamas.

Maria on igapäevaselt Pauligi Grupi personalijuht Baltikumis ja vabakutseline koolitaja juhtimis- ja suhtlemisoskuste vallas. Vaimsete otsingute, ja muuhulgas Osho meditatsioonide, juurde jõudis ta vabatahtliku patsientide nõustaja rollis Eesti Sclerosis Multiplexi Ühingute Liidus.

12.00 lõuna ja kodutee

Registreerumine suhtlemistreeneri väljaõppesse on alanud!

ESTÜ liikmete Kadri Kõivu, Mari-Liis Järgi ja Tiit Kõnnussaare eestvedamisel alustab Develop Design septembris 2016 uue suhtlemistreeneri väljaõppe programmiga. Registreerumine on avatud kuni 05.maini. Täpsem info siin.

Kuigi kursuse fookus on suhtlemistreeningu metoodikal ja suhtlemisoskuste arendamisel, annab selle läbimine süstemaatilised oskused igale mistahes muus valdkonnas kas alustavale või juba staažikale koolitajale.

Visualiseerimisoskuse vajalikkusest

Miks on nii, et üks pilt ütleb rohkem kui sada sõna?

Sellepärast, et kõike pole võimalik sõnadesse panna. Mõnikord on isegi nii, et kui hakkad mõnda nähtust, inimest või eset kirjeldama, kaotab see just kui osa oma jumest. Väga tahaks veel midagi öelda, aga ei leia õigeid sõnu. Mida huvitavam ja mitmekesisem kogemus, seda raskem on tunnet sõnadega edasi anda.

Ja siis on veel hulk inimesi, kel’ ülihea silmamälu ja võime joonistatust palju paremini aru saada kui kuuldust. Kuidas on, kas te kuulete õhus kevadet, haistate või näete teda? Väidetavalt enamik inimesi, näeb – teeb järeldusi ja loob seoseid nägemismeele kaudu.

Sellepärast ongi ESTÜ järgmise sisekoolituse teema „Visualiseerimisoskused“. Koolitus toimub Tartus, 13.05.2016. Koolitaja on Kati Orav. Nüüd on selge, et koolitusele jääb 2-3 vaba kohta, mida sooviksime pakkuda samuti koolituste valdkonnaga seotud inimestele väljast poolt ESTÜt. Koolituspäeva maksumus on 120 eurot. Osalemise soovist tuleks teada anda e-postile estu.juhatus at gmail.com.

Rääkimine hõbe, kuulamine kuld, aga plaatina?

Ütlemine “Rääkimine hõbe, vaikimine kuld” kõlab paljudele tuttavalt. Suhtlemistreeneri keeles võiks öelda “Rääkimine hõbe, kuulamine kuld”. Aga on ju veel ihaldusväärsemaid metalle nagu näiteks plaatina. Mis võiks siis olla suhtlemistreeningu “plaatina”?

Kas ehk tajumine? Teadlik tähelepanu millelegi, mis on õhus? Või siis kõhus või südames? Mis tunne mu kehas on, mis lõhn tuleb ninna, kui loon kontakti teise inimesega? Me kuulame aktiivselt, hoolikalt, et kuulda sõnu ja ehk ka pause nende vahel. Me küsime küsimusi ja väljendame selgelt, et teha arusaadavalt teatavaks oma seisukohad. Aga ikkagi on vahel tunne, et see kõik oli just kui näitemäng. Õhus, südames ja kõhus oli tegelikult midagi muud, millele ei viidanud ükski sõna ega küsimus.

See “muu” ongi suhtlemise “plaatina”.
Sisemine taju, mis ütleb, kuidas teisel inimesel ja minul endal päriselt on ja läheb.

Et olla suhtlemises ehe, märka oma keha, taju see tunne ära ja pane sõnadesse. “Kui Sa sellest praegu räägid, on mul tunne nagu… ” või “Kui ma vaataksin meid kahte kõrvalt, näeksin …”. Nii lihtne ongi.

Harjutagem selle tunde märkamist nii suhtlemistreeningul kui mujal.

Miks on ESTÜt meile vaja?

Mektorys toimunud aastakoosolekul ragistasime ajusid, et mis on hästi ja mida saaks veel paremini ja miks seda ESTÜt üldse vaja on. Aga vaat’ siis miks:

  • Eestimaa inimeste suhtlemisoskuste edendamiseks
  • suhtlemistreeneri kutse arendamiseks
  • super heade sisekoolituste nautimiseks
  • inimeste pärast

ESTÜ kohtumised on kui suhtlemistreeneri kodusadam, kus ankur rahulikul vette laste ja kindlast seljatagusest v’äga ammutada.

 

ESTÜ Suveseminari 2016 aeg paigas

Iga-aastane ESTÜkate suveseminar toimub 04.-05. augustil. Selline oli siis doodeldamise tulemus.
Nagu ikka – tegevust nii kehale, meelele kui vaimule (võtke kõik kaasa), uudiseid suhtlemistreeningute ja -oskuste radadelt. Piknik ka, eks 😉

Registreerumise avame siis, kui koht teada. Eeldatavasti aprilli lõpus.