MITTETULUNDUSÜHINGU
EESTI SUHTLEMISTREENERITE ÜHING
PÕHIKIRI
- ÜLDSÄTTED
1.1. Nimi
Mittetulundusühingu nimi on Eesti Suhtlemistreenerite Ühing (edaspidi Ühing)
1.2. Asukoht
Ühingu asukoht on Tartu linn, Eesti Vabariik.
1.3. Staatus
Ühing on mittetulunduslik kutseorganisatsioon, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest ja muudest õigusaktidest, oma sisekorra- reeglitest ning oma põhikirjast.
1.4. Majandusaasta
Ühingu majandusaasta on 1. jaanuarist 31.detsembrini.
- Ühingu vara
Ühingu vara tekib sisseastumis- ja liikmemaksudest, varalistest annetustest ja eraldistest, tulust, mida võidakse saada ühingu väljaannete kirjastamisest ja levitamisest või muude ühingu põhikirjalistest eesmärkidest tulenevate tasuliste ürituste korraldamisest.
- ÜHINGU EESMÄRK
- Ühingu eesmärk
- Psühholooglisel võrdsusel ja kõigi osapoolte huvide arvestamisel põhinevate
käitumisviiside levitamine;
- Ühingu liikmete professionaalse taseme arendamine ja tagamine
suhtlemistreeningu meetodi kasutamisel;
- Ühingu liikmete huvide ja kutseõiguste esindamine ja kaitsmine.
2.2. Oma eesmärkide saavutamiseks Ühing:
- organiseerib suhtlemistreeningualast koolitust, tööalast täiendõpet ja
superviseerimist;
- annab välja sertifikaate Ühingu poolt aktsepteeritava suhtlemistreeningualase
koolituse läbinud isikutele, mis tõendab suhtlemistreeningu meetodi
professionaalset valdamist;
- korraldab erialakonverentse ja muid üritusi;
- annab välja toetusi, stipendiume, preemiaid;
- soetab, käsutab, kasutab ja võõrandab vara;
- annab välja erialaseid trükiseid, korraldab kirjanduse ja muu erialase teabe
levitamist;
- loob sidemeid samalaadsete ühendustega;
- viib läbi uurimus- ja arendusprojekte.
- ÜHINGU LIIKMESKOND
3.1. Ühingu liikmed
3.1.1. Ühingu liikmeskonna moodustavad tegevliikmed ja toetajaliikmed.
3.1.2. Ühingu tegevliikmeks võivad astuda isikliku sooviavalduse alusel kõrgharidusega isikud, kes on läbinud Ühingu poolt aktsepteeritava suhtlemistreeningualase väljaõppe.
3.1.3. Ühingu toetajaliikmeks võivad astuda isikliku sooviavalduse alusel isikud, kes ei oma kõrgharidust, kuid on läbinud Ühingu poolt aktsepteeritava suhtlemistreeningualase väljaõppe või kõrgharidusega isikud, kelle vastav väljaõpe on veel lõpetamata.
3.1.4. Ühingu liikmeks võtab vastu juhatus isikliku avalduse ja kahe tegevliikme
soovituse alusel ning käesolevas põhikirjas sätestatud tingimustel isikuid, kes
tunnustavad Ühingu eesmärki ja põhikirja. Juhatus teatab taotlejale
vastuvõtmisest või sellest keeldumisest hiljemalt ühe kuu jooksul arvates
avalduse saamisest.
3.1.5. Liikmete õigused.
3.1.5.1. Ühingu tegevliikmel on õigus:
- võtta osa Ühingu tegevusest vastavalt põhikirjale;
- olla valitud Ühingu organitesse;
- teha juhatusele ettepanekuid ja arupärimisi Ühingu tegevuse kohta;
- algatada Ühingu põhikirja muutmist.
3.1.5.2. Ühingu toetajaliikmel on õigus:
- võtta osa Ühingu tegevusest vastavalt põhikirjale;
- osaleda ja võtta sõna Ühingu üldkoosolekutel, kuid tal puudub hääleõigus otsuste vastuvõtmisel;
- teha juhatusele ettepanekuid ja arupärimisi Ühingu tegevuse kohta.
3.1.6. Ühingu liikmetel on kohustus täita põhikirja, kaitsta Ühingu huve ning maksta
sisseastumis- ja aastamaksu, mille suuruse kehtestab Ühingu üldkoosolek ja
võtta regulaarselt osa üldkoosolekust.
3.2. Liikme väljaastumine
Kõik Ühingu liikmed võivad ühingust välja astuda kirjaliku avalduse alusel, mis tuleb esitada juhatusele. Ühingu juhatus teeb otsuse hiljemalt ühe kuu jooksul arvates avalduse saamisest.
3.3. Liikme väljaarvamine
3.3.1. Liikme Ühingust väljaarvamise otsustab Ühingu üldkoosolek.
3.3.2. Üldkoosolek võib Ühingust välja arvata liikme, kelle tegevust ta hindab
vastukäivaks Ühingu põhikirjale ja sisekorrareeglitele, kes kahjustab Ühingu
mainet või kes ei ole tasunud kahe aasta liikmemaksu.
4. ÜLDKOOSOLEK
4.1. Korraline üldkoosolek
Ühingu kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek, mille kutsub kokku juhatus, teatades Ühingu liikmetele üldkoosoleku toimumisest kaks kuud ja päevakorrast vähemalt kaks nädalat enne üldkoosoleku toimumispäeva. Korraline üldkoosolek peetakse vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul.
4.2. Üldkoosoleku pädevus
Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
4.2.1. Juhatuse tööperioodi kestvuse kinnitamine, juhatuse liikmete arvu otsustamine
ja juhatuse valimine;
4.2.2. Revisjonikomisjoni või revidendi valimine, kellel on õigus osa võtta juhatuse
koosolekust;
4.2.3. Sisseastumis- ja aastamaksu kindlaksmääramine;
4.2.4. Juhatuse ja revisjonikomisjoni aruannete kuulamine;
4.2.5. Ühingu põhikirja ja Ühingu eesmärkide muutmine
4.2.6. Ühingu lõpetamise otsustamine
4.2.7. Liikmete väljaarvamise otsustamine
4.2.8. Vastavalt vajadusele muude Ühingu organite moodustamine ja nende liikmete
valimine üheks aastaks
4.3. Erakorraline üldkoosolek
Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku kui juhatus leiab selle vajaliku olevat või vähemalt 1/10 Ühingu liikmetest palub seda põhjendatult kirjalikus vormis juhatusel teha. Erakorraline üldkoosolek tuleb läbi viia ühe kuu jooksul peale sellekohase avalduse esitamist.
4.4. Ettepanekud üldkoosoleku päevakorrale
Kui Ühingu liige soovib mingi küsimuse vaatluse alla võtmist järgmisel üldkoosolekul, peab ta sellest kirjalikult teatama juhatusele mitte hiljem kui üks kuu enne üldkoosoleku toimumise aega.
4.5. Üldkoosoleku otsus
Üldkoosolek saab otsuseid vastu võtta, kui kohal või volikirja alusel esindatud on üle poole Ühingu tegevliikmetest. Otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab üle poole kohalviibinud ja esindatud ühingu tegevliikmetest.
5. JUHATUS
Ühingu üldkoosolek valib üheks aastaks juhatuse, kes valib endi hulgast juhatuse esimehe ja määrab muud ametikohad. Juhatuses peab olema vähemalt 3 liiget.
5.1. Juhatuse esindusõigus
5.1.1. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada Ühingut kõigis õigustoimingutes;
5.1.2. Juhatuse liige võib kokkuleppeliselt ja juhatuse nõusolekul panna oma
kohustuste täitmise kolmandatele isikutele.
5.2. Juhatuse pädevus
Juhatus on üldkoosolekute vahelisel ajal pädev kõigis küsimustes, mis ei ole antud seaduse või käesoleva põhikirja kohaselt üldkoosoleku pädevusse:
5.2.1. viib ellu üldkoosoleku otsuseid;
5.2.2. korraldab Ühingu liikmemaksu kogumise;
5.2.3. võib tööle võtta vajalikke isikuid, kelle tegevus määratakse vastava juhendiga
ja kes on aruandekohustuslikud juhatuse ees;
5.2.4. valmistab üldkoosolekule ette lõppenud majandusaasta aruande;
5.2.5. kehtestab ja muudab Ühingu sisekorrareeglid;
5.2.6. esitab revidendile üks kuu enne korralise üldkoosoleku toimumist arved,
tegevuse aruande ja muud revideerimisega seotud dokumendid;
5.2.7. teatab juhatuse koosoleku toimumisest revisjonikomisjoni esimehele
(revidendile);
5.2.8. käsutab, kasutab ja haldab ühingu vara;
5.2.9. kujundab suhtlemistreenerite sertifitseerimise korra ja jälgib selle täitmist;
5.2.10. valib superviisorid ja eksperdid;
5.2.11. sõlmib lepinguid.
5.3. Juhatuse koosolek
5.3.1. Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees või vähemalt 1/4 juhatuse
liikmeist.
5.3.2. Juhatuse koosoleku toimumisest teatatakse juhatuse liikmetele kirjalikult
hiljemalt üks nädal enne selle toimumist.
5.3.4. Juhatuse korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte
harvem kui üks kord kvartalis.
5.3.5. Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole juhatuse liikmeist ja
nende hulgas ka juhatuse esimees või tema poolt volitatud juhatuse liige.
Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.
5.3.6. Juhatuse kokkukutsujal on õigus oma äranägemisel paluda koosolekust osa
võtma sõnaõigusega vajalikke asjatundjaid konsultantidena või ekspertidena
ning Ühingu liikmeid.
5.3.7. Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga või temaga
võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist.
6. PÕHIKIRJA MUUTMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE
6.1. Põhikirja muutmine ja täiendamine
6.1.1. Ettepanek põhikirja muutmise ja täiendamise kohta tuleb esitada kirjalikult
juhatusele. Viimane valmistab selle ette läbivaatamiseks järgmisel Ühingu
üldkoosolekul.
6.1.2. Ühingu põhikirja tohib muuta ainult juhul, kui etteteatatud üldkoosoleku
päevakorras on ette nähtud põhikirja paranduste sisseviimine või täiendamine.
6.2. Tegevuse lõpetamine
Otsus Ühingu tegevuse lõpetamise kohta võetakse vastu Ühingu üldkoosolekul vähemalt 2/3 poolthäälte enamusega.
6.3. Varade jaotamine
Peale tegevuse lõpetamise otsuse vastuvõtmist moodustatakse kõigist juhatuse liikmetest likvideerimiskomisjon. Viimane teostab varade revisjoni ja korraldab võlausaldajate nõuete rahuldamise ning annab järelejäänud vara üle ühele või mitmele Ühinguga sarnase eesmärgiga organisatsioonile.
Käesolev põhikiri on vastu võetud Eesti Suhtlemistreenerite Ühingu üldkoosolekul 31. jaanuaril 2004.a.