MITTETULUNDUSÜHINGU

EESTI SUHTLEMISTREENERITE ÜHING

PÕHIKIRI

  1. ÜLDSÄTTED

1.1. Nimi

Mittetulundusühingu nimi on Eesti Suhtlemistreenerite Ühing (edaspidi Ühing)

1.2. Asukoht

Ühingu asukoht on Tartu linn, Eesti Vabariik.

1.3. Staatus

Ühing on mittetulunduslik kutseorganisatsioon, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest ja muudest õigusaktidest, oma sisekorra- reeglitest ning oma põhikirjast.

1.4. Majandusaasta

Ühingu majandusaasta on 1. jaanuarist 31.detsembrini.

  1. Ühingu vara

Ühingu vara tekib sisseastumis- ja liikmemaksudest, varalistest annetustest ja eraldistest, tulust, mida võidakse saada ühingu väljaannete kirjastamisest ja levitamisest või muude ühingu põhikirjalistest eesmärkidest tulenevate tasuliste ürituste korraldamisest.

  1. ÜHINGU EESMÄRK
  1. Ühingu eesmärk
  1. Psühholooglisel võrdsusel ja kõigi osapoolte huvide arvestamisel põhinevate

käitumisviiside levitamine;

  1. Ühingu liikmete professionaalse taseme arendamine ja tagamine

suhtlemistreeningu meetodi kasutamisel;

  1. Ühingu liikmete huvide ja kutseõiguste esindamine ja kaitsmine.

2.2. Oma eesmärkide saavutamiseks Ühing:

  1. organiseerib suhtlemistreeningualast koolitust, tööalast täiendõpet ja

superviseerimist;

  1. annab välja sertifikaate Ühingu poolt aktsepteeritava suhtlemistreeningualase

koolituse läbinud isikutele, mis tõendab suhtlemistreeningu meetodi

professionaalset valdamist;

  1. korraldab erialakonverentse ja muid üritusi;
  2. annab välja toetusi, stipendiume, preemiaid;
  3. soetab, käsutab, kasutab ja võõrandab vara;
  4. annab välja erialaseid trükiseid, korraldab kirjanduse ja muu erialase teabe

levitamist;

  1. loob sidemeid samalaadsete ühendustega;
  2. viib läbi uurimus- ja arendusprojekte.
  1. ÜHINGU LIIKMESKOND

3.1. Ühingu liikmed

3.1.1. Ühingu liikmeskonna moodustavad tegevliikmed ja toetajaliikmed.

3.1.2. Ühingu tegevliikmeks võivad astuda isikliku sooviavalduse alusel kõrgharidusega isikud, kes on läbinud Ühingu poolt aktsepteeritava suhtlemistreeningualase väljaõppe.

3.1.3. Ühingu toetajaliikmeks võivad astuda isikliku sooviavalduse alusel isikud, kes ei oma kõrgharidust, kuid on läbinud Ühingu poolt aktsepteeritava suhtlemistreeningualase väljaõppe või kõrgharidusega isikud, kelle vastav väljaõpe on veel lõpetamata.

3.1.4. Ühingu liikmeks võtab vastu juhatus isikliku avalduse ja kahe tegevliikme

soovituse alusel ning käesolevas põhikirjas sätestatud tingimustel isikuid, kes

tunnustavad Ühingu eesmärki ja põhikirja. Juhatus teatab taotlejale

vastuvõtmisest või sellest keeldumisest hiljemalt ühe kuu jooksul arvates

avalduse saamisest.

3.1.5. Liikmete õigused.

3.1.5.1. Ühingu tegevliikmel on õigus:

  1. võtta osa Ühingu tegevusest vastavalt põhikirjale;
  2. olla valitud Ühingu organitesse;
  3. teha juhatusele ettepanekuid ja arupärimisi Ühingu tegevuse kohta;
  4. algatada Ühingu põhikirja muutmist.

3.1.5.2. Ühingu toetajaliikmel on õigus:

  1. võtta osa Ühingu tegevusest vastavalt põhikirjale;
  2. osaleda ja võtta sõna Ühingu üldkoosolekutel, kuid tal puudub hääleõigus otsuste vastuvõtmisel;
  3. teha juhatusele ettepanekuid ja arupärimisi Ühingu tegevuse kohta.

3.1.6. Ühingu liikmetel on kohustus täita põhikirja, kaitsta Ühingu huve ning maksta

sisseastumis- ja aastamaksu, mille suuruse kehtestab Ühingu üldkoosolek ja

võtta regulaarselt osa üldkoosolekust.

3.2. Liikme väljaastumine

Kõik Ühingu liikmed võivad ühingust välja astuda kirjaliku avalduse alusel, mis tuleb esitada juhatusele. Ühingu juhatus teeb otsuse hiljemalt ühe kuu jooksul arvates avalduse saamisest.

3.3. Liikme väljaarvamine

3.3.1. Liikme Ühingust väljaarvamise otsustab Ühingu üldkoosolek.

3.3.2. Üldkoosolek võib Ühingust välja arvata liikme, kelle tegevust ta hindab

vastukäivaks Ühingu põhikirjale ja sisekorrareeglitele, kes kahjustab Ühingu

mainet või kes ei ole tasunud kahe aasta liikmemaksu.

4. ÜLDKOOSOLEK

4.1. Korraline üldkoosolek

Ühingu kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek, mille kutsub kokku juhatus, teatades Ühingu liikmetele üldkoosoleku toimumisest kaks kuud ja päevakorrast vähemalt kaks nädalat enne üldkoosoleku toimumispäeva. Korraline üldkoosolek peetakse vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul.

4.2. Üldkoosoleku pädevus

Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

4.2.1. Juhatuse tööperioodi kestvuse kinnitamine, juhatuse liikmete arvu otsustamine

ja juhatuse valimine;

4.2.2. Revisjonikomisjoni või revidendi valimine, kellel on õigus osa võtta juhatuse

koosolekust;

4.2.3. Sisseastumis- ja aastamaksu kindlaksmääramine;

4.2.4. Juhatuse ja revisjonikomisjoni aruannete kuulamine;

4.2.5. Ühingu põhikirja ja Ühingu eesmärkide muutmine

4.2.6. Ühingu lõpetamise otsustamine

4.2.7. Liikmete väljaarvamise otsustamine

4.2.8. Vastavalt vajadusele muude Ühingu organite moodustamine ja nende liikmete

valimine üheks aastaks

4.3. Erakorraline üldkoosolek

Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku kui juhatus leiab selle vajaliku olevat või vähemalt 1/10 Ühingu liikmetest palub seda põhjendatult kirjalikus vormis juhatusel teha. Erakorraline üldkoosolek tuleb läbi viia ühe kuu jooksul peale sellekohase avalduse esitamist.

4.4. Ettepanekud üldkoosoleku päevakorrale

Kui Ühingu liige soovib mingi küsimuse vaatluse alla võtmist järgmisel üldkoosolekul, peab ta sellest kirjalikult teatama juhatusele mitte hiljem kui üks kuu enne üldkoosoleku toimumise aega.

4.5. Üldkoosoleku otsus

Üldkoosolek saab otsuseid vastu võtta, kui kohal või volikirja alusel esindatud on üle poole Ühingu tegevliikmetest. Otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab üle poole kohalviibinud ja esindatud ühingu tegevliikmetest.

5. JUHATUS

Ühingu üldkoosolek valib üheks aastaks juhatuse, kes valib endi hulgast juhatuse esimehe ja määrab muud ametikohad. Juhatuses peab olema vähemalt 3 liiget.

5.1. Juhatuse esindusõigus

5.1.1. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada Ühingut kõigis õigustoimingutes;

5.1.2. Juhatuse liige võib kokkuleppeliselt ja juhatuse nõusolekul panna oma

kohustuste täitmise kolmandatele isikutele.

5.2. Juhatuse pädevus

Juhatus on üldkoosolekute vahelisel ajal pädev kõigis küsimustes, mis ei ole antud seaduse või käesoleva põhikirja kohaselt üldkoosoleku pädevusse:

5.2.1. viib ellu üldkoosoleku otsuseid;

5.2.2. korraldab Ühingu liikmemaksu kogumise;

5.2.3. võib tööle võtta vajalikke isikuid, kelle tegevus määratakse vastava juhendiga

ja kes on aruandekohustuslikud juhatuse ees;

5.2.4. valmistab üldkoosolekule ette lõppenud majandusaasta aruande;

5.2.5. kehtestab ja muudab Ühingu sisekorrareeglid;

5.2.6. esitab revidendile üks kuu enne korralise üldkoosoleku toimumist arved,

tegevuse aruande ja muud revideerimisega seotud dokumendid;

5.2.7. teatab juhatuse koosoleku toimumisest revisjonikomisjoni esimehele

(revidendile);

5.2.8. käsutab, kasutab ja haldab ühingu vara;

5.2.9. kujundab suhtlemistreenerite sertifitseerimise korra ja jälgib selle täitmist;

5.2.10. valib superviisorid ja eksperdid;

5.2.11. sõlmib lepinguid.

5.3. Juhatuse koosolek

5.3.1. Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees või vähemalt 1/4 juhatuse

liikmeist.

5.3.2. Juhatuse koosoleku toimumisest teatatakse juhatuse liikmetele kirjalikult

hiljemalt üks nädal enne selle toimumist.

5.3.4. Juhatuse korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte

harvem kui üks kord kvartalis.

5.3.5. Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole juhatuse liikmeist ja

nende hulgas ka juhatuse esimees või tema poolt volitatud juhatuse liige.

Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.

5.3.6. Juhatuse kokkukutsujal on õigus oma äranägemisel paluda koosolekust osa

võtma sõnaõigusega vajalikke asjatundjaid konsultantidena või ekspertidena

ning Ühingu liikmeid.

5.3.7. Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga või temaga

võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist.

6. PÕHIKIRJA MUUTMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE

6.1. Põhikirja muutmine ja täiendamine

6.1.1. Ettepanek põhikirja muutmise ja täiendamise kohta tuleb esitada kirjalikult

juhatusele. Viimane valmistab selle ette läbivaatamiseks järgmisel Ühingu

üldkoosolekul.

6.1.2. Ühingu põhikirja tohib muuta ainult juhul, kui etteteatatud üldkoosoleku

päevakorras on ette nähtud põhikirja paranduste sisseviimine või täiendamine.

6.2. Tegevuse lõpetamine

Otsus Ühingu tegevuse lõpetamise kohta võetakse vastu Ühingu üldkoosolekul vähemalt 2/3 poolthäälte enamusega.

6.3. Varade jaotamine

Peale tegevuse lõpetamise otsuse vastuvõtmist moodustatakse kõigist juhatuse liikmetest likvideerimiskomisjon. Viimane teostab varade revisjoni ja korraldab võlausaldajate nõuete rahuldamise ning annab järelejäänud vara üle ühele või mitmele Ühinguga sarnase eesmärgiga organisatsioonile.

Käesolev põhikiri on vastu võetud Eesti Suhtlemistreenerite Ühingu üldkoosolekul 31. jaanuaril 2004.a.