Rääkimine hõbe, kuulamine kuld, aga plaatina?
Ütlemine “Rääkimine hõbe, vaikimine kuld” kõlab paljudele tuttavalt. Suhtlemistreeneri keeles võiks öelda “Rääkimine hõbe, kuulamine kuld”. Aga on ju veel ihaldusväärsemaid metalle nagu näiteks plaatina. Mis võiks siis olla suhtlemistreeningu “plaatina”?
Kas ehk tajumine? Teadlik tähelepanu millelegi, mis on õhus? Või siis kõhus või südames? Mis tunne mu kehas on, mis lõhn tuleb ninna, kui loon kontakti teise inimesega? Me kuulame aktiivselt, hoolikalt, et kuulda sõnu ja ehk ka pause nende vahel. Me küsime küsimusi ja väljendame selgelt, et teha arusaadavalt teatavaks oma seisukohad. Aga ikkagi on vahel tunne, et see kõik oli just kui näitemäng. Õhus, südames ja kõhus oli tegelikult midagi muud, millele ei viidanud ükski sõna ega küsimus.
See “muu” ongi suhtlemise “plaatina”.
Sisemine taju, mis ütleb, kuidas teisel inimesel ja minul endal päriselt on ja läheb.
Et olla suhtlemises ehe, märka oma keha, taju see tunne ära ja pane sõnadesse. “Kui Sa sellest praegu räägid, on mul tunne nagu… ” või “Kui ma vaataksin meid kahte kõrvalt, näeksin …”. Nii lihtne ongi.
Harjutagem selle tunde märkamist nii suhtlemistreeningul kui mujal.